Türi Ühisgümnaasiumi kirjandusblogi
11. klassid loevad praegu... Aga ma ei ütlegi, vaadake ise piltidelt, mis parasjagu käsil on. Samal ajal kui õpilased kirjutasid vihikusse vastuseid, tegi Oskar pilti järjehoidjatest. Mõne puhul oli järjehoidjaks nähtamatu mälu, seda ei suutnud Oskar pildile püüda.
0 Comments
11. klassid on viimasel paaril nädalal uurinud 20. sajandi vene luuletaja Anna Ahmatova elu ja eriliselt luuletust "Reekviem". Kui kõik oli oma rühmas ja klassis üheskoos läbi arutatud, sai igaüks võimaluse sobitada mõned luuleread valitud pildiga. "Reekviemi" saab lugeda siit.
Mõned mõtted sissejuhatuseks Martenilt ja Kristelilt. Pildil on näha, kuidas neiu ja noormees mängivad malet – see seostub Ahmatova luuletusega sedasi: aimates, et Annal on valged nupud, on ta küll kaotusseisus, kuid veel mängus. Vastane oleks Nõukogude Liit, kes on enamuse vastasnuppudest – piltlikult Lev ja Nikolai Gumiljov – lahti saanud, kuid veel ei suuda võita. Praegu veel kestev mäng lõpeb Ahmatova surmaga 1966. aastal. Marten Pildil on Ahmatova süda. See on klaaskupli all, kuid see ikka põleb ja eluvaim on sees. Kuppel on justkui kõik ta kannatused, mis keelavad Ahmatoval olla, aga sellel naisel on ükskõik. Ta ikka leegitseb, pulbitseb elu järele. Temalt on võetud poeg ja mees, kuid Ahmatova seisab ikka oma rahva eest nagu raudnael Venemaa südames. Ahmatova teab ja tunneb, mis tegelikult toimub ja ta leegitseb edasi, isegi kui ta pisikesest tulukesest on võetud viimne hapnikupiisk. Anna Ahmatova süda ei lõpeta kunagi tukslemist – see tuksub vene rahva südames. Kristel Kas sina tead, missugune nägi välja sinu 5000 aasta eest elanud vaarisa? Või kust tema kirjeldust üldse lugeda saab? Meie kooli kümnendikud teavad! Selliseid teadmisi jagatakse eesti keele tunnis, kus õpetaja luges Lennart Meri "Hõbevalge" teise lehekülje ning õpilased illustreerisid loetut.
![]() Huh, kirjandustunnis võib tekkida igasugu hulle küsimusi, mis mõtte krussi ajavad. Vastused on üksjagu visamad tulema. Abiturientidele võib juba pakkuda sellist kraami nagu 17. sajandist pärit „Teravmeelne hidalgo Don Quijote La Mancast“ ja et kogu supp veelgi vürtsikam saaks, võtsime kätte selle rüütliromaani lasteversiooni. Õpetaja tahtis teada, - milles seisneb on don Quijote ja Sancho Panza maailmavaade ja väärtushinnangud, - miks peetakse seda teksti lääne kirjanduse üheks tugisambaks ja - miks on don Quijote mõistmine oluline, et mõista Dostojevskit? Oskar kuulas rühmaarutelusid pealt ja, küsinud avaldamiseks luba, esitleb nüüd nelja toredat vestlust. Ning kutsub üles lugema imelist „Don Quijotet“, mis, muide, on piibli järel maailma tõlgituim raamat. Ines, Tuule ja Kevin rääkisid nii Sandra, Kristoferi ja Simoni mõtteid saab kuulata siin Kai-Melli, Kasper ja Mirko arvavad nõnda Elizabethi ja Maara arvamused on siin 10. klassid loevad parasjagu novelle. Eesti kirjanduse novelližanri grand old man on Friedebert Tuglas, kes vahetult enne surma asutas omanimelise novellipreemia – seda antakse välja iga aasta märtsis. No vot, neid auhinnatud novelle me loemegi. 2013. aastal tunnistati parimaks novelliks Kai Aareleiu "Tango", mis ilmus 2012. aastal ajakirjas Looming (mille samuti Tuglas asutas) 4. numbris. Lugege lahkesti! ____________________________________________________________ Novelli lõpus on selline olukord „Parimad lood sünnivad meeleheitest,” pahvatab ta siis. „Mis mõttes meeleheitest?” küsib julge tüdruk, kes seisab Leole kõige lähemal ja näib neelavat iga tema sõna ja liigutust. „Kelle meeleheitest?” „Et kelle?” Leo sügab kukalt. „Meeleheitest kui sellisest. Teate, niisugusest, mis nöörib kurku.” Ta haarab vaba käega kõrist ja kägistab end. Keegi turtsatab. „Ja kirjutaja meeleheitest muidugi ka. Jah. Tõelisest, läbielatud meeleheitest. See ongi vist kõige olulisem. Kõik läbi elada.” /---/ „Aga kas te ei arva, et seda saab ka välja mõelda?” on üks pikajuukseline noormees söakas. „Meeleheidet välja mõelda?” Leo köhatab. „Piisava tehnilise oskuse korral. Te ju ise ütlete, et draama kirjutamisel on oma reeglid, et see on üheksakümmend protsenti käsitööd ja —” „Ja üheksa protsenti annet, muidugi. Vabandage mind korraks —” /---/ „Nii,” jätkab Leo, uuesti noormehe poole pöördudes. „Ja sa pole kunagi mõelnud, mis on see ülejäänud üks protsent, ilma milleta ei tule sada täis?” ____________________________________________________________ Niisiis, novellide tunni ajal küsis õpetaja, mis see üks protsent on. Vastused on väga eripalgelised ja loomingulised. Kui meie kümnendikud olid valmis kirjutanud luulekogu analüüsi ja lugenud "Hamletit", siis tundus paras aeg võtta kätte tõeline ajuhantel – Jaan Krossi päevikuvormis kirja pandud ajalooline romaan "Keisri hull".
|
AutorWrite something about yourself. No need to be fancy, just an overview. Arhiiv
November 2022
|