11. klassid loevad praegu... Aga ma ei ütlegi, vaadake ise piltidelt, mis parasjagu käsil on. Samal ajal kui õpilased kirjutasid vihikusse vastuseid, tegi Oskar pilti järjehoidjatest. Mõne puhul oli järjehoidjaks nähtamatu mälu, seda ei suutnud Oskar pildile püüda. 

11. klassid on viimasel paaril nädalal uurinud 20. sajandi vene luuletaja Anna Ahmatova elu ja eriliselt luuletust "Reekviem". Kui kõik oli oma rühmas ja klassis üheskoos läbi arutatud, sai igaüks võimaluse sobitada mõned luuleread valitud pildiga. "Reekviemi" saab lugeda siit. 
Mõned mõtted sissejuhatuseks Martenilt ja Kristelilt.
​
Pildil on näha, kuidas neiu ja noormees mängivad malet – see seostub Ahmatova luuletusega sedasi: aimates, et Annal on valged nupud, on ta küll kaotusseisus, kuid veel mängus. Vastane oleks Nõukogude Liit, kes on enamuse vastasnuppudest – piltlikult Lev ja Nikolai Gumiljov – lahti saanud, kuid veel ei suuda võita. Praegu veel kestev mäng lõpeb Ahmatova surmaga 1966. aastal.
Marten
 
Pildil on Ahmatova süda. See on klaaskupli all, kuid see ikka põleb ja eluvaim on sees. Kuppel on justkui kõik ta kannatused, mis keelavad Ahmatoval olla, aga sellel naisel on ükskõik. Ta ikka leegitseb, pulbitseb elu järele. Temalt on võetud poeg ja mees, kuid Ahmatova seisab ikka oma rahva eest nagu raudnael Venemaa südames. Ahmatova teab ja tunneb, mis tegelikult toimub ja ta leegitseb edasi, isegi kui ta pisikesest tulukesest on võetud viimne hapnikupiisk. Anna Ahmatova süda ei lõpeta kunagi tukslemist – see tuksub vene rahva südames.
Kristel

Kas sina tead, missugune nägi välja sinu 5000 aasta eest elanud vaarisa? Või kust tema kirjeldust üldse lugeda saab? Meie kooli kümnendikud teavad! Selliseid teadmisi jagatakse eesti keele tunnis, kus õpetaja luges Lennart Meri "Hõbevalge" teise lehekülje ning õpilased illustreerisid loetut. 

10. klassid loevad parasjagu novelle. Eesti kirjanduse novelližanri grand old man on Friedebert Tuglas, kes vahetult enne surma asutas omanimelise novellipreemia – seda antakse välja iga aasta märtsis. No vot, neid auhinnatud novelle me loemegi.
2013. aastal tunnistati parimaks novelliks Kai Aareleiu "Tango", mis ilmus 2012. aastal ajakirjas Looming (mille samuti Tuglas asutas) 4. numbris. Lugege lahkesti!
____________________________________________________________
Novelli lõpus on selline olukord
„Parimad lood sünnivad meeleheitest,” pahvatab ta siis. „Mis mõttes meeleheitest?” küsib julge tüdruk, kes seisab Leole kõige lähemal ja näib neelavat iga tema sõna ja liigutust. „Kelle meeleheitest?”
„Et kelle?” Leo sügab kukalt. „Meeleheitest kui sellisest. Teate, niisugusest, mis nöörib kurku.”
Ta haarab vaba käega kõrist ja kägistab end. Keegi turtsatab. „Ja kirjutaja meeleheitest muidugi ka. Jah. Tõelisest, läbielatud meeleheitest. See ongi vist kõige olulisem. Kõik läbi elada.”
/---/
„Aga kas te ei arva, et seda saab ka välja mõelda?” on üks pikajuukseline noormees söakas.
„Meeleheidet välja mõelda?” Leo köhatab. „Piisava tehnilise oskuse korral. Te ju ise ütlete, et draama kirjutamisel on oma reeglid, et see on üheksakümmend protsenti käsitööd ja —”
 „Ja üheksa protsenti annet, muidugi. Vabandage mind korraks —”
/---/
„Nii,” jätkab Leo, uuesti noormehe poole pöördudes. „Ja sa pole kunagi mõelnud, mis on see ülejäänud üks protsent, ilma milleta ei tule sada täis?”
____________________________________________________________
Niisiis, novellide tunni ajal küsis õpetaja, mis see üks protsent on. Vastused on väga eripalgelised ja loomingulised. 

... on üks karm ja uskumatu tõstisündinud lugu ühe Eesti tänavanooruki teekonnast läbi kriminaalse nooruse ausaks ning edukaks rahvusvaheliseks ettevõtjaks. Elu tänaval, metalliäri, rongivargus, vanglad, luksusautod ja kõige kaotus...

... on kohati täiesti uskumatuna tunduv tõestisündinud põnevusromaan ühest tavalisest eesti poisist, kes kaotas absoluutselt kõik mis võimalik ja kuidas ta vaatamata sellele suutis sellest kõigest välja rabeleda.
                                                                                                    Ando Kiviberg, ettevõtja ja sõber 

Meie raamatukogus olemas. 

Kirjastus Maurus on välja andnud ühe väga hea käsiraamatu uudiste "filtreerimiseks". ​
Soome ajakirjaniku Johanna Vehkoo „Valede paljastamise käsiraamat“ käsitleb tõejärgse maailma libauudiste, valekontode ja vandenõuteooriate toimimismehhanisme.
Kuidas valeuudist ära tunda? Kes meiega manipuleerivad? Miks vandenõuteooriad kulutulena levivad ja kas kõiges on süüdi sotsiaalmeedia? Kuidas mõjutab suhtumist teabesse meie enda mõtlemise kalduvus uskuda seda, mis meie arvamust toetab, ja lükata eemale teave, mis sellele vastu räägib? Raamat õpetab, kuidas eristada tõde väljamõeldisest ning kaitsta end veebirobotite ja libakontode levitatava eksiteabe eest. 
Täpsemalt saad lugeda siit, aga ostma ei pea tormama, meie raamatukogus on see täiesti olemas.

... meie kirjandusblogisse Oskar uuel aadressil. Eelmiste õppeaastate (2013/2014-2020-2021) blogipostitusi saate lugeda siit!