Abituriendid lugesid kolme gümnaasiumiaasta jooksul üle 20 tervikteose, umbes 15 novelli ja tunnis veel väga palju jupikesi. Kokku umbes 6500 lehekülge. Viimases kirjandustunnis valis igaüks loetu seast kolm lemmikut. Edetabelid on teie ees.

Gümnaasiumi viimaseks ühiseks lugemiseks valis päris palju abituriente M. Bulgakovi meistriteose "Meister ja Margarita". Siin on kuulamiseks kahe grupi vestlused.

Kertu, Aneti, Emma ja Mariette vestlus

Sandra T, Andrease ja Henna vestlus

11. klassid on meediakursusel õppinud, mis on ja mis ei ole sõnavabadus, mida tähendab meediaeetika ja mis olukorras on maailmas ajakirjandusvabadus. Ka uudise olemust ja ülesehitust on õpitud. Kõige selle õppimise järel oli aeg omandatu praktikasse panna ja nüüd on teie ees 14. lennu uudised. Väga oluline nõue uudiste tegemisel oli see, et kõik peab vastama tõele ja põhinema faktidel ning kindlasti peab uudises kasutama allikaid. Valida sai kas trükimeedia või audiovisuaalse meedia vormi kasuks. Nüüd viige end TÜGi viimaste sündmustega kurssi!

93 noort ootab uusi haridusvõimalusi
 
Türi Ühisgümnaasiumi sisseastumised on sel aastal ligi meelitanud 93 kandidaati, kinnitab kooli direktor Katrin Puusepp. See arv peegeldab piirkonna noorte huvi kvaliteetse hariduse vastu ning ületab märkimisväärselt eelmise aasta kandideerijate arvu.
Türi Ühisgümnaasiumi kui ühe piirkonna juhtiva haridusasutuse poole pürgib suur hulk õpilasi erinevatest koolidest. Türi Põhikoolist astub konkursile lausa 26 õpilast, järgnevalt on Paide Hillar Hansso Põhikooli esindatud 20 noorega ning Paide Hammerbecki Põhikoolist kandideerib  16 noort. Teiste koolide esindatus on väiksem, kuid esindatud on erinevaid koole.
Ingrid Vegmann, Türi Põhikooli sekretär, tunnistab, et 26 õpilast nende koolist, kes on otsustanud Türi Ühisgümnaasiumi poole püüelda, märgib selget tõusu eelmise aastaga võrreldes.
Ometi on ka neid noori, kes eelistavad teisi haridusasutusi. Näiteks TPK 9.B klassi õpilane Janette-Liis Jäätma annab teada, et tema südamesoov on astuda Paide Gümnaasiumisse, innustatuna sõbrast, kes on seal juba õppima asunud.
Türi Ühisgümnaasiumi sisseastumisprotsess jätkub ning tulemusi on oodata lähikuudel. Igal juhul näitab kandideerijate suur hulk piirkonna haridusvõimaluste elavust ja mitmekesisust.
Laura Maria Nazarenko

Türi Ühisgümnaasiumi käesoleva õppeaasta mälumängu üldvõitjad selgitatakse välja sellel kuul
 
Õppeaastal 2023/2024 on Türi Ühisgümnaasiumis toimunud kuus mälumängu vooru. Järgmises voorus, mis toimub 10. aprillil, selgitatakse välja selle õppeaasta parimast parimad mälumängurid ehk mälumängu üldvõitja meeskond. Kuue vooru seisuga juhib mängu 11B klass, teisel kohal on 12B ja kolmandal kohal 10A.
Türi Ühisgümnaasiumis toimub mälumäng üks kord kuus, osalevad kõik gümnaasiumi kuus klassi neljaliikmeliste võistkondadena. Kohal on ka õpetajad oma võistkonnaga, kuid kes siiski osalevad väljaspool arvestust. Küsimused esitatakse erinevate teemaplokkidena (näiteks ajalugu, poliitika, varia). Vahepeal on kavas ka kuulamisküsimused, võistkondadel tuleb ära arvata kindel laul ning esitaja.
TÜGis on korraldatud mälumänguturniiri oma kooli töötajate poolt aastast 2012. Alguses oli ettevõtmise organiseerija ja küsimuste koostaja Anne-Ly Seljama, aastast 2020 aga Leelia Karu ja Pille Kuulme. Käesoleval õppeaastal on küsimusi koostanud Leelia Karu ning Sirli Kriisa.
Leelia Karu sõnab, et mälumängu tagasiside on olnud positiivne. “Öeldud on, et küsimused on huvitavad ja silmaringiavardavad ning mälumänguturniirid toimuvad mõnusas õhkkonnas, on meeleolukad.”
Miia Reet Raabe

Türi Ühisgümnaasium Känguru võistlusel
 
Türi Ühisgümnaasium võttis järjekordselt osa Känguru matemaatikavõistlusest. Selle aasta 21. märtsil toimunud võistlusest võttis osa 21 õpilast. Eriti populaarne on võistlus laiema matemaatika õpilaste seas. Osalejaid oleks olnud rohkem, aga 12. klassi loodus-reaal suunal oli samal ajal eesti keele proovieksam.
Känguru on iga-aastane maailmas populaarne matemaatikavõistlus. Gümnaasiumis võisteldakse kahes erinevas vanusegrupis, 10. klass juuniori ja 11.-12. klass studenti grupis. Neile gruppidele on eraldi ülesanded ja arvestus. Võistlusel on 30 ülesannet valikvastustega kolmes raskusastmes, kokku on võimalik saada maksimaalselt 150 punkti ning lahendamiseks on aega 1 tund ja 15 minutit. Võistlus on tasuline, aga Türi Ühisgümnaasium on maksnud õpilaste eest.
Õpilased peavad ülesandeid keeruliseks, kuid võistlus meeldib nii õpetajale kui ka õpilastele. 11.B klassi õpilane Hubert ütles intervjuus võistluse kohta: “Hea vaheldus koolipäeva, pakub midagi põnevat, teistsugust.” Matemaatika õpetaja Ethel Koit kommenteeris: “Mulle Känguru meeldib, sest ülesanded on huvitavad, valikvastustega ja punkte antakse kavalalt. Alustades on igal võistlejal 30 stardipunkti, õigesti vastates saab lahendaja ülesande eest 3–5 punkti juurde, valesti vastates kaotab punkti, aga kui ei vasta, jääb stardipunkt alles. Seega on Känguru veidi ka õnnemäng.”
Selle aasta tulemused selguvad aprilli alguses. Seni pole koolil väga silmapaistvaid tulemusi olnud, parimate tulemus on jäänud 100 punkti ümber, mis jääb Eestis tihti parima 10% hulka.
Üldiselt on õpilastel soov jätkata traditsiooni ja võtta Kängurust osa ka järgmisel aastal.
Joosep Laagemann

Türi Ühisgümnaasiumi õpilased pääsesid kaheksal olümpiaadil vabariiklikku vooru
 
Türi Ühisgümnaasiumi õpilaste seas on väga populaarne käia erinevatel olümpiaadidel ja saavutada I, II ja III kohti nii piirkonna kui ka vabariiklikes voorudes. Õpilaste intervjueerimise käigus tuli välja, et nendele meeldib rohkem olümpiaade lahendada paberile ja nendest pooltele meeldivad rohkem piirkonna- kui vabariiklikud voorud. 
 
Türi Ühisgümnaasiumi õpilased, kes on käinud sel õppeaastal olümpiaadidel, ütlesid, et neile meeldib käia olümpiaadidel erinevatel põhjustel. Intervjueeritavate seast vastasid kolm, et nad käivad, sest nad tahavad või neile meeldib. Kaks inimest vastasid aga, et nad käivad olümpiaadidel raha või puhkepäevade pärast. Üldiselt oli aga kõige populaarsem vastus, et käiakse, et avardada oma silmaringi ja panna ennast proovile, mida saab eriti teha vabariiklikel voorudel. „Olümpiaadi piirkonnavoor meeldib rohkem kodukohas,” ütles Türi Ühisgümnaasiumi õpilane Hubert Luste.
Selle ütlusega nõustusid ka teised intervjueeritavad, sest nendele meeldib see, kui nad ei pea olümpiaadide piirkonnavoorude jaoks kodukohast kaugemale minema. See käib aga ainult piirkonnavoorude kohta, sest vabariiklike voorude jaoks tahtsid kõik vastajatest minna kuhugi kodukohast kaugemale, et saada uusi kogemusi, näha teisi kohti ja kohata tugevamat konkurentsi.
Kõik intervjueeritavad nõustusid ka, et olümpiaadi ülesandeid on parem lahendada paberil kui arvutis. Seda arvasid intervjueeritavad, sest paberi peale on mugavam oma mõtteid kirja panna kui arvutis. Arvutis meeldis intervjueeritavatel lahendada ülesandeid ainult juhul, kui need on valikvastustega, sest siis on mugavam vastata, kuid läbi valikvastuste võib pääseda olümpiaadi vabariiklikusse vooru keegi rohkem läbi õnne kui oma teadmiste.
„Türi Ühisgümnaasiumist on erinevate aineolümpiaadide piirkondlikes voorudes osalenud 29 õpilast, kellest kaheksa pääsesid edasi vabariiklikusse vooru,” rääkis Türi Ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Sirli Biene. Ta lisas, et need 29 õpilast tõid piirkondlikelt olümpiaadidelt Türi Ühisgümnaasiumile 14 esikohta, 8 teist kohta ja 6 kolmandat kohta, lisaks jäädi I ja II kohta jagama kahel korral ning III ja IV kohta kahel korral.
Rauno Zõbin

Sellise põletava küsimusega läks täna nädalavahetusele vastu 10.a klass.  Mõnel päeval võib tunduda, et sõi, aga teisel jälle, et kindlasti mitte. Millest jutt?
Meie kooli esimene direktor Ellu Rusi tsiteeris või parafraseeris igas oma sõnavõtus üht raamatut, A. de Saint-Exupery "Väikest Printsi". Ja sellest ajast on see väike kõrbelaps muutunud meie koolile omaseks. Kui kümnendate klasside õpilased möödunud sügisel meie koolis oma teekonda alustasid, võtsime kirjandustunnis nõuks see 27 peatükiga raamat läbi lugeda. Nii me siis lugesime tundides üksteisele ette ja arutasime loetud mõtete ja leidude üle. Täna jõudis üks klass raamatu teise kaaneni ja pani mõned mõtted vihikusse kirja. Nüüd on valitud nopped lugejate ees. 
Aga roosi ja lamba loo peate ise endale selgeks tegema, kindlasti on teil see raamat koduses raamatukogus olemas. 

Iseenda üle on hoopis raskem kohut mõista kui teiste üle. Tihti märkame kellegi teise silmas olevat pindu, kuid enda omas palki ei pane tähelegi. Peaksime alustama iseendast ja vaatama, et äkki on probleem hoopis meis, mitte teistes.
Tuleb paar röövikut ära kannatada, et liblikat tundma õppida. Igale raskele asjale või suurele pingutusele järgneb tasu või oodatud tulemus, tuleb lihtsalt kannatlik olla.
Melinda

Statistikaamati järgi on selle aasta alguse seisuga Eestis 72 125 15–20-aastast noort. Neist paarkümmend (meie kooli abituriendid) on nüüdseks läbi lugenud "Tõe ja õiguse" kõik viis osa. Alustasime 11. klassi sügisel, siis käisime Vargamäel ja saime hoo sisse, et lugeda edasi. Mõni õpilane valis II osa asemel lugeda Jaan Krossi "Wikmani poisse" ja III osa asemel Karl Ristikivi "Tuld ja rauda". Aga I, IV ja V osa lugesid ka nemad. Enamus luges läbi kogu pentaloogia. 
Nüüd on teie ees rühmavestlused IV ja V osa teemal.

IV osa aruteludes valis iga rühm ühe lause raamatust ning arutas selle põhjal teose teemade üle. 

​Aneti ja Karolini vestlus        Arelle ja Hanna-Ly vestlus        Eliisa ja Tähekese vestlus

Käroliina ja Mae vestlus         Sergo ja Kameroni vestlus     Sirle ja Jaagupi vestlus

V osa aruteludes võtsid noored kogu pentaloogia kokku ning määratlesid Indreku põhiväärtusi, millest ta oma elus lähtus. 

Eviita, Mehise ja Andra vestlus     Kertu, Emma ja Arelle vestlus    Käroliina, Mae ja Tähekese vestlus         Lizette, Keili ja Mery-Lii vestlus     Raimondi ja Kevini vestlus     Aneti, Mariette ja Karolini vestlus   Henna, Marcuse ja Andrease vestlus          Raiko, Sergo ja Kameroni vestlus    
Sirle ja Jaagupi vestlus       

​Päris imelik oli vaadata, et isegi kui 100 aastat tundub nagu suhteliselt lühike aeg, elati ikkagi nii erinevates ja vanamoelistes majades. Igalt poolt puhus tuul sisse ja oli pime. Ise niimoodi elada küll ei tahaks. Muidu oli tore ja huvitav Tammsaare elu ja loomingu kohta rohkem teada saada.
Heidi
 
Oli päris tore teada saada, kuidas vanasti elati. Ma ei teadnud, et Indrek oli Tammsaare ise. Seda on hea teada ja ka see, et raamat on tõe põhjal kirjutatud.
Laura Maria
 
Väga huvitav oli näha seda kohta päriselt pärast lugemist. 
Lugemise ajal oli küll mingi ettekujutus sellest kohast, aga tegelikkuses seal olla ja näha nende eluolusid sel ajal oli väga äge. Majas sai lugeda tegelaskujude kohta ja näha pilte neist, mis täiustas tervet vaatepilti.
Laura
 
Eespere ja Tagapere olid palju lähemal, kui me raamatut lugedes ette kujutasime. Teadsime, et Krõõda töö oli raske, aga siin saime aru, kui raske see tegelikult oli. Väga huvitav oli kiigata sajanditagusesse igapäevaellu, sest ise me eriti ei tahaks sellises kohas elada ja nii rasket füüsilist tööd teha iga päev. 
Laura-Liisa
 
Vargamäel käimine ja ruumide ise nägemine annab tervest "Tõe ja õiguse" raamatust parema ülevaate, sest ruumide ja hoonete asukohast on selgelt aru saada. Minu jaoks oli raamat põnev ning ka Vargamäel käimine. See annab hea ülevaate tolle aja inimeste elust Eestis.
Laura-Lisanna
 
Vargamäe on koht, kus iga rohumätas jutustab loo. Kõik hooned ja kambrid olid küpse vilja ja kodutare hõnguga. Enim meeldinud oli Tammsaare kodu, kus sai lugeda infot tema elutee kohta ja milline karismaatiline isiksus ta oli.
Heti-Ann
 
Mulle väga meeldis Vargamäel käia, oli huvitav vaadata kuidas elati ja millised olid elumajad. Ma ise ei kujutaks ette kuidas ma talvel käiksin vett nii kaugelt ja veel mitu-mitu korda toomas.
Annabel
 
Vargamäe oli päris teistsugusem, see oli kõvasti suurem, kui ma arvasin ja need majad olid seest kõvasti suuremad, kui ma arvasin. Ma olin kogu aeg arvanud, et saun oli mingi väike koht eesruumi ja saunaga, kus elasid saunatädi ja teised, kuid seal oli kõvasti rohkem ruumi, neil olid isegi oma aidad.
Rauno

11. klasside meediakursus lõppes ajakirjandusliku saate tegemisega. Iga rühm sai valida, kas teeb uudisloo, arvamusloo või intervjuu. Nüüd on saated koostöös Ringhäälingumuuseumiga valmis saanud. Head vaatamist!

Maikuu mõjus meie kooli 11. klasside õpilastele väga viljakalt - üleöö said kõik poisid-tüdrukud emmedeks-issideks. Selles kõiges on süüdi perekonnaõpetus eesotsas bioloogiaõpetaja Eda Koskoriga, kes andis noortele munad ja ütles, et nüüd peab nende eest hoolt kandma. Lapsevanema-eksperimendi kohta kirjutati toredaid analüüse. 

​Üle-eelmisel nädala lõpul sain ootamatult lapsevanemaks. See tuli väga ootamatult ning ma polnud kuidagi selleks valmistunud. Õnneks oli mul kõrvul minu kallis kaaslane Karolin, kellega koos lapsed saime. Meie üllatuseks tuli perelisa lausa kaks. Kaksikud poiss ja tüdruk sündisid 12. mail 13.17, terved ja ilusad. Olime Karoliniga õnnelikumad kui kunagi varem. 
Esimeseks probleemiks lastevanemateks olemise juures oli nime valimine. Mina soovisin, et nimed oleksid sarnased, kuid erineva soo laste puhul oli neid nimesid väga keeruline leida. Üks ega teine ei sobinud ning tekkis ka esimene tüli Karoliniga. Siiski, pärast pikka kaalumist sai meie pisipoja nimeks Joonas ning tema veel pisema õe nimeks Joanna. 
Järgmine takistus ootas ees meid paar minutit hiljem. Karolin teatas, et temal on nädalavahetusel võistlused ja muud tegemised ning tal pole aega meie vastsündinute eest hoolitseda. Pärast pikka kurjustamist ja solvumist võtsin oma lapsed ning veetsin nendega koos ühise nädalavahetuse. Nimelt külastasime Eesti pealinna, pidasime minu esimest emadepäeva ning õppisime mahukaks keemia kontrolltööks. Kõik need päevad igatsesid lapsed Karolini järgi, kuid tema ainult kirjutas ja küsis laste heaolu kohta…
Esmaspäeval kooli minnes tundis Karolin ennast halvasti ning anus, et ma lapsed ülejäänud nädalaks tema hoolde jätaksin. See mõte tundus alguses vastuvõetamatuna, kuid teadsin, et pean lapsed nii kui nii nädalalõpu poole kellegi hoolde jätma, kuna pidin ise tööle minema. Olin Karolini ettepanekuga kaheldes nõus.
Kuid siis jõudis minuni informatsioon meie kalli peresõbra Kertu käest, et minu kaasa oli lapsed klassiruumi unustanud! Õnneks oli tädi Kertu tõeline ingel ja valvas meie lapsi see öö sama hoolikalt kui ka oma kaksikuid. Olen Karolini peale ääretult pahane, kuid ennast lohutades arvan, et meie ja Kertu ning Emma lastel võis koos isegi täitsa tore olla.  
Peale seda juhtumit oli minu ja Karolini paarisuhte vahel lõpp!
Järgmistel päevadel läksin taaskord muretsedes lolliks. Pidin naasma tööle ning usaldama Karolini, veel viimast korda, meie lapsi valvama. Seekord tuli see tal isegi välja ning lapsed jõudsid ilusti reedeks taas temaga koolimajja. 
Edasise laste hooldusõiguse üle otsustab juba kohus!
Minu teekonnast lapsevanemana julgen nüüd kindlalt väita, et nimede valik on esimene ja kõige suurem katsumus. Oma aja pühendamine kellelegi teisele nii suure koormusega on raske ning Karolini ei saa usaldada!
Anet I. 

Minu seiklusterohke nädal algas sellega, et minust ja Emmast said ootamatult emad kahele imearmsale lapsele. Meie esimene väljakutse värskete lapsevanematena oli meie kallitele kaksikutele nimede valimine. Emma asus kohe usinalt otsima sobilikke nimevariante ning lõpuks jõudsime ühiselt järeldusele, et meie laste nimedeks saavad Finn ja Quinn. 
Laste esimene seiklus oli vanniskäik koolis bioloogiaklassi kraanikausis, kus nad sulistasid paar minutit, seejärel läksid nad puhkama minu valmistatud mugavasse asemesse. Kuna ootamatu üllatus oli minu jaoks veidi kergemini seeditav kui Emmale, võtsin meie ühised lapsed alguses kohe enda juurde. Nende esimesel õhtul minuga viisin ma lapsed peole, kus nad said aega veeta Henna ja Mariette poja Dildomariga. Hiljem käisime me veel ka korvpalli mängimas.
Järgmisel hommikul tutvusid lapsed esimest korda oma elus koeraga, nimelt minu armsa kutsu Teddyga. Seejärel läksime me Viljandisse, kus viisime Teddy arsti juurde. Vanaema ostis lastele mustikaid ja mureleid ning lapsed olid väga õnnelikud. Tagasi sõites magasid nad terve tee. 
Järgmisel päeval läksime me lastega Pärnusse, kus nad kohtusid väikse kiisu Ronjaga ning said aega veeta terve oma perega.
Peale seda otsustas Emma, et võtab lapsed enda juurde, kuid järgmisel päeval üllatas ta mind avastusega, et oli lapsed koolikotti unustanud ning õpikud neile peale visanud. Ma tormasin kohe laste juurde, et teha kindlaks, kas nendega on ikka kõik korras. Õnneks olid nad terve tänu minu valmistatud pehmele kotikesele, kus sees nad rahulikult magasid. Siis otsustas Emma, et oleks targem lapsed nädala lõpuni minu hoolde jätta.
Samal päeval helistas peale kooli mulle Karolin, ta oli paanikas ning palus mul minna tema ja Aneti lastele matemaatikaklassi järgi, sest ta oli nad sinna unustanud. Läksime võtsime Joonase ja Joanna kaasa ning suundusime koju, kus lapsed vaatasid õhtul koos filmi ja mängisid lauamänge. Nad veetsid koos väga lõbusa õhtu. 
Järgmisel päeval kutsuti lapsed arstlikku kontrolli, mille tõttu pidin veetma üsna pika aja neist eemal, mis pani mind muretsema, kuid lõpuks sain ma lapsed tagasi ja nendega oli kõik korras.
Meie viimasel ühiselt koos veedetud päeval jätsime me hüvasti... see oli minu ja Emma jaoks tõsiselt südantlõhestav, kuid see oli kõik meie armsate laste heaolu nimel.
Finn ja Quinn said suureks osaks mu elust, kuigi meie koos veedetud aeg oli lühike, ma ei unusta neid kunagi. Nad õpetasid mulle väga palju ja olen väga tänulik, et sain nende eest hoolt kanda, isegi kui see oli vaid nädalaks.
Kertu Š. ​

Ühel reedesel päeval perekonnaõpetuse tunnis tuli klassile üllatusena, kui öeldi, et meist kõigist saavad nüüd nädalaks lapsevanemad. Õpetaja Koskor lahke ämmaemandana aitas kõigil meil lapsed ilmale tuua edukalt ja küllaltki emotsiooniderohkelt, temalt saime ka teada enda esiklapse soo. Minu ja Henna perekonda sündis poeg, see oli meie mõlema unistus. Esimesed kallid-musid tehtud ja uuele ilmakodanikule tere öeldud, tuli tibukesele ka nimi mõelda. Eriti raskeks see ülesanne ei kujunenud, teadsime Hennaga, et meil on mehine poeg ja nimevaliku ainuke nimekandidaat oli Dildomar, otsustatud! Kuna Dildomari vanemad elavad lahus, sai otsustatud et esimesed kolm ööd veedab pojake Hennaga. Dildomari esimesed elupäevad möödusid pidutsedes — õige mees peab ikka teadma, mis see eestlaslik pidu on. Poistele on kombeks ka kahjuks üksteisele kallale minna, see sama juhtus ka meie pojaga, õnneks ei olnud õnnetus liiga traagiline ning vigastused olid vaid pealiskaudsed. Dildomar sai endale esimesed plaastrid. Muidugi olid mõlemad vanemad parajalt mures, kas ikka kõik on hästi, kas ta ikka tuleb vigastusest välja. Järgmised ööd veetis Dildomar Mariettega, et jumala eest teine ema jälle peole ei laseks. Ööd olid rahulikud ja sama rahulik oli ka ema süda, kuniks jõudis kätte kolmapäev ja emmedega  töö juures kaasas olnud poeg sai rängemalt vigastada kui kunagi enam. Kahjuks Dildomar sellel korral enam sellest välja ei tulnud. Emade südamed olid murtud. Me poleks kunagi arvanud, et midagi sellist võiks juhtuda. Saatuslikuks sai jällegi kaklus, haavu polnud enam võimalik kokku lappida. Nii me pidime enda ainsa poja matma, lootuses, et kunagi tuleb meie ellu uus silmarõõm. Oleme tänulikud, et temagi meie ellu tuli. Mäletame sind igavesti, Dildomar.
Mariette V. 

10. klasside viimane ühislugemine oli väike sissejuhatus Tammsaare Vargamäe-universumisse: lugesime Andrus Kivirähki näidendit "Vaimude tund Koidula tänavas". See näidend keerleb peamiselt armastuse ümber - vana kirjanik selgitab noorele neiule, mis armastus on ja mis ta ei ole. Meie õpilased sõnastasid pildikaartide põhjal, mis on armastus Tammsaare meelest (või õigemini Kivirähki meelest, kuidas ta oli Tammsaare meelest - saate aru küll). 

Armastus on Tammsaare meelest nagu lill, mille õisi ei saa ära varastada. Lill sümboliseerib armastust ja see leht on poiss, kes proovib seda armastust ära varastada. Ta võib natuke varastada, aga lill jääb alati lilleks.
"Armastus pole rahakott, mille kogemata kombel ära kaotad, või siis vehib mõni vargapoiss ta sinult sisse ja ilma sa oledki." 
​Kaspar

Armastus on Tammsaare meelest nagu meeldiv emotsioon inimeste vahel, mis lõpeb abieluga. Näidendis "Vaimude tund Koidula tänavas" on toodud armastust rikkuvate asjade seas lause "Ja kõige hullem on muidugi abielu." Sellele lausele järgneb pikk nimekiri tüüpilistest tegevustest abielus, mis võivad tunduda nii tavalised ega saada arugi, et see röövib armastuselt ruumi. "Seda teeb abielu. Ta ei mahu armastuse kõrvale, sest ta ei tule kunagi üksi, ...". Armastus kui kaardil olev taim viib enamasti abieluni, kuna kui armastatakse, siis soovitakse tavade järgi ikka abielluda. Abielu ehk pildil nuga rikub aga armastuse ära endaga kaasnevate kohustuste ja sellele järgneva vähese aja tõttu. 
​Laura-Lisanna

Armastus on Tammsaare meelest nagu vabadus, mille peatab abielu.
Tammsaare arvates abielu peatab kogu armastuse, mida välja näidatakse. Need pisikesed asjad, mida igapäevaselt enam ei tehta, sest neid ei peeta enam vajalikuks, vaid jääb aega ainult töö tegemiseks. Näiteks nagu Andres keskendus ainult tööle ja soo kuivatamisele ega pööranud Krõõdale enam tähelepanu ning töö tõttu Krõõt ka suri.
​Liisamari

Armastus on Tammsaare meelest nagu vari, mida tihti ei märka, kuid ta on alati olemas. Näidendis Tammsaare räägib, kuidas armastus on kõige tugevam siis, kui oled selle kaotanud või see on kuskil eemal. Minu valitud kaardil on see puu nagu armastus: võimalik, et sa muidu ei märka seda, aga kui keegi selle maha raiuks, jääks alles märgatav tühi auk. “Ja mina luban sulle: su poiss tuleb tagasi, ta polegi kuhugi läinud, nii nagu teie armastuski pole kuhugi kadunud, ta on hetkel lihtsalt nagu öine metsajärv, tume ja sügav, ning sulab kokku sama tumedate puudega, nii et silm teda õieti ei seletagi. Aga tema vaikne kohin on selgelt kuulda, ta on olemas ja ootab hommikut, et siis esimeste päikesekiirte käes silmipimestavalt sätendama lüüa.”
​Heidi

​Armastus on Tammsaare meelest nagu tee lõhutud armastuseni.
Tammsaare räägib näidendis armastusest ja abielust nii, nagu need oleks kaks  erinevat asja. Tammsaare arvates võib armastus viia abieluni, aga abielu ei ole armastus või abielu võib lõpuks armastuse lõhkuda. Tammsaare toob välja ka selle, et armastus on piin ja üks suur takistus ja seda kõike võib abielu suurendada ning tänu sellele armastuse lõhkuda, sest inimestel ei ole enam aega armastada ja armastus teeb nad kurvaks.
​Marii Marleen

Eesti kirjanik Tõnu Õnnepalu ostis endale maja ja 10. klasside õpilased lugesid näidendit "Vennas". Kuidas need kaks tõsiasja omavahel seotud on? Niimoodi, et Õnnepalu leidis maja juures olevast aidast portsu Ameerikast saadetud kirju - sellesama maja kunagisele omanikule Willemile. Kirjasaatjaks oli Willemi vend Jakob,. kes elas USAs. Õnnepalu otsustas Jakobi kirjad näidendis ära kasutada, nii et Willemi vastused mõtles ise välja. Kokku sai näidend "Vennas". 
Üks ülesanne pärast näidendi lugemist oli luua teksti põhjal vendade tänapäevane Twitteri-vestlus (saja aasta taguse aeglase kirjavahetuse asemel) - vestluse sisu aga pidi peegeldama näidendi tegevusi ja mõtteid. 

See lause pealkirjas ei ole niisama lause, see on kood. Olukorras, kus tuleb omandada palju infot, on kasulik luua koode ja seoseid. Pealkirjas esitatud koos on peidus Kristiina Ehini luulekogud (mida on seni kokku 11) nende ilmumise järjekorras (koodi murdmiseks on vaja tähelepanu pöörata iga sõna esitähele).
​Meie kooli meeskond osales eesti kirjanduse olümpiaadi lõppvoorus ja saavutas 20 meeskonna hulgas II koha. Aitäh tüdrukutele ja palju õnne toreda saavutuse puhul!
õp Beekmann

Kristel Mill
See oli minu kõige esimene olümpiaad, kus ma käinud olen ning mulle oli väga suur üllatus, et me nii hea tulemuse saime. Kui lahendasime olümpiaadi ülesandeid vabariiklikus voorus, siis ma ei uskunud, et me üldse esikolmikusse saame.
Ma pole kunagi nii palju raamatuid lugeda jõudnud, kui ma selle poole aastaga lugesin. See oli päris suur katsumus, kuid see tekitas hea tunde, sest sain end proovile panna ja midagi uut proovida. Päris mitu õhtut ei saanud sõpradega välja minna või muid tegemisi teha, sest pidin ruttu-ruttu raamatu läbi lugema. Kartsin algul, et äkki läheb mul teoste sisu segamini, aga õppisin paremini meelde jätma ja analüüsima teoseid, mida loen.
Tavaliselt ma lugemiskontrollide jaoks märkmeid ei tee, kuid selle olümpiaadi jaoks olid mul kõikide tänavate nimed ning isegi majavärvid üles kirjutatud.
Kristiina Ehinist ja Jaan Krossist nii palju, et ma nüüd tükk aega hoidun vist nende autorite lugemisest. Mõlemad on kirjutanud väga huvitavaid ja sisukaid teoseid ning need meeldisid mulle, kuid mõõt sai vist täis. 10. klassi alguses arvasin, et Jaan Kross on kirjutanud kõige igavama raamatu maailmas – "Keisri hull". Mulle üldse ei meeldinud see raamat, kuid nüüd, kui sain ta teisi teoseid lugeda, muutsin meelt ning hakkasin "Keisri hullu" teise pilguga vaatama.
Kristiina Ehinist ma varem väga midagi ei teadnud, kuid arvan, et ta on Eesti üks parimaid luuletajaid. Minu lemmik luulekogu Kristiina Ehinilt on "Kevad Astrahanis" ning Jaan Krossi teostest meeldis mulle kõige rohkem "Väike Vipper". Kindlasti soovitan kõigil neid autoreid lugeda!
 
Iti-Kärt Nursi
Õpetaja tegi ettepaneku olümpiaadil osaleda juba 11. klassi lõpus. Mõte tundus väga huvitav, seega otsustasin kaasa minna. Suvevaheajalt tulles läks päriselt töö lahti — alustasime Jaan Krossi proosaga ja mina sain esimesena lugeda “Wikmani poisse”. Olin seda varem proovinud mitu korda lõpuni lugeda, kuid see ei olnud õnnestunud ja mul on hea meel, et olümpiaadiks valmistumisel sain selle kooliromaaniga ühele poole.
Lõpuks lugesin läbi kõik olümpiaadi jaoks ettenähtud Krossi teosed, mida oli kokku 9. Lisaks sellele tutvusin eluloolise poolega. Kristiina Ehini luulekogudest töötasin läbi umbes pooled, lisaks sellele lugesin “Paleontoloogi päevaraamatut”. Kuulasin ja vaatasin mõlema autori kohta tehtud saateid ja loenguid.
Kogu loetu arutasime koos kaaslaste ja õpetajaga läbi ja proovisime luua seoseid igast nurgast, et kõik võimalikult läbi hekseldada. Finaalis oli üsna keeruline, et igal küsimusel oli ajaline piir ning seetõttu ei olnud võimalik tiimikaaslastega arutleda, vaid vastuseid pidi kohe teadma. Õnneks teadsime palju. Me võtsime tiimina seisukoha, et kui teame neid fakte, millest me oleme varem rääkinud, siis on hästi. Kui küsimus on seotud selliste teemadega, mida me ise pole puudutanud, siis ei saagi me neid vastuseid teada ja see on okei. Kaptenina olen kaaslaste üle uhke ja tänan neid, et jaksasid selle tee koos läbi teha. Tublid oleme!