|
Statistikaamati järgi on selle aasta alguse seisuga Eestis 72 125 15–20-aastast noort. Neist paarkümmend (meie kooli abituriendid) on nüüdseks läbi lugenud "Tõe ja õiguse" kõik viis osa. Alustasime 11. klassi sügisel, siis käisime Vargamäel ja saime hoo sisse, et lugeda edasi. Mõni õpilane valis II osa asemel lugeda Jaan Krossi "Wikmani poisse" ja III osa asemel Karl Ristikivi "Tuld ja rauda". Aga I, IV ja V osa lugesid ka nemad. Enamus luges läbi kogu pentaloogia. Nüüd on teie ees rühmavestlused IV ja V osa teemal. IV osa aruteludes valis iga rühm ühe lause raamatust ning arutas selle põhjal teose teemade üle. Aneti ja Karolini vestlus Arelle ja Hanna-Ly vestlus Eliisa ja Tähekese vestlus Käroliina ja Mae vestlus Sergo ja Kameroni vestlus Sirle ja Jaagupi vestlus V osa aruteludes võtsid noored kogu pentaloogia kokku ning määratlesid Indreku põhiväärtusi, millest ta oma elus lähtus. Eviita, Mehise ja Andra vestlus Kertu, Emma ja Arelle vestlus Käroliina, Mae ja Tähekese vestlus Lizette, Keili ja Mery-Lii vestlus Raimondi ja Kevini vestlus Aneti, Mariette ja Karolini vestlus Henna, Marcuse ja Andrease vestlus Raiko, Sergo ja Kameroni vestlus Sirle ja Jaagupi vestlus Samal ajal kui abituriendid jõudsid viienda osa lõppu, mis, muide, on üsna samasugune kui esimese osa algus, käisid 11. klasside õpilased Vargamäel. Veidi nende muljeid. Meie reis sai teoks tänu Türi raamatukogule. :) Aitäh! Päris imelik oli vaadata, et isegi kui 100 aastat tundub nagu suhteliselt lühike aeg, elati ikkagi nii erinevates ja vanamoelistes majades. Igalt poolt puhus tuul sisse ja oli pime. Ise niimoodi elada küll ei tahaks. Muidu oli tore ja huvitav Tammsaare elu ja loomingu kohta rohkem teada saada. Heidi Oli päris tore teada saada, kuidas vanasti elati. Ma ei teadnud, et Indrek oli Tammsaare ise. Seda on hea teada ja ka see, et raamat on tõe põhjal kirjutatud. Laura Maria Väga huvitav oli näha seda kohta päriselt pärast lugemist. Lugemise ajal oli küll mingi ettekujutus sellest kohast, aga tegelikkuses seal olla ja näha nende eluolusid sel ajal oli väga äge. Majas sai lugeda tegelaskujude kohta ja näha pilte neist, mis täiustas tervet vaatepilti. Laura Eespere ja Tagapere olid palju lähemal, kui me raamatut lugedes ette kujutasime. Teadsime, et Krõõda töö oli raske, aga siin saime aru, kui raske see tegelikult oli. Väga huvitav oli kiigata sajanditagusesse igapäevaellu, sest ise me eriti ei tahaks sellises kohas elada ja nii rasket füüsilist tööd teha iga päev. Laura-Liisa Vargamäel käimine ja ruumide ise nägemine annab tervest "Tõe ja õiguse" raamatust parema ülevaate, sest ruumide ja hoonete asukohast on selgelt aru saada. Minu jaoks oli raamat põnev ning ka Vargamäel käimine. See annab hea ülevaate tolle aja inimeste elust Eestis. Laura-Lisanna Vargamäe on koht, kus iga rohumätas jutustab loo. Kõik hooned ja kambrid olid küpse vilja ja kodutare hõnguga. Enim meeldinud oli Tammsaare kodu, kus sai lugeda infot tema elutee kohta ja milline karismaatiline isiksus ta oli. Heti-Ann Mulle väga meeldis Vargamäel käia, oli huvitav vaadata kuidas elati ja millised olid elumajad. Ma ise ei kujutaks ette kuidas ma talvel käiksin vett nii kaugelt ja veel mitu-mitu korda toomas. Annabel Vargamäe oli päris teistsugusem, see oli kõvasti suurem, kui ma arvasin ja need majad olid seest kõvasti suuremad, kui ma arvasin. Ma olin kogu aeg arvanud, et saun oli mingi väike koht eesruumi ja saunaga, kus elasid saunatädi ja teised, kuid seal oli kõvasti rohkem ruumi, neil olid isegi oma aidad. Rauno
0 Comments
Leave a Reply. |
RSS Feed
