Kas elu petab meid?

11. klasside õpilased lugesid läbi kaks Tšehhovi näidendit: "Kirsiaed" ja "Kolm õde". Eelmisel sügisel käisime Endla teatris vaatamas "Kolme õde" ja sel sügisel Ugalas "Kirsiaeda". Kui kõik lugemised ja vaatamised olid endasse ammutatud, palus õpetaja kirjutada. Teie ees on noppeid 11.b klassi arutlustest. Emad-isad-vanaemad-vanaisad, ehk lubab noor lugeja piiluda oma kirjanduse vihikusse - saate sisuka analüüsi osaliseks. (Pildid Endla ja Ugala kodulehelt)

Mõlema näidendi lõpus on põhimõtteliselt kõik masendunud. Nad kõik kaotavad midagi, olgu see armastatu, unistused, sõbrad, pere jne, sest elu on julm. Ka tänapäeval on printsiip ikka sama: meie ootused ei võrdu reaalsusega. Sellepärast lähevad inimesed tihti lihtsamat teed pidi.
– Hanna-Ly

Nad on siinse elu teinud endale talutavaks, kuigi mõtteis mõlgub neil ikkagi Moskva – Igatsus millegi järele, mida sa tead, et sa kunagi ei saa. Tegelased ei näita seda küll nii avatult välja, aga kõigil on omad mured: Maša pole oma meest kunagi armastanud, Irinale hakkab külge lööma arst Tšebutõkin, naine matab mehe lootused armastusest ja abielust kohe maha.
– Arelle

Üks peamisi omadusi, mis peaksid inimesel olema, et oma ideaale saavutada, on võime ohverdada kõik selle nimel. Kõik, mis õdedel on, on ettekujutus oma ideaalist või tulevikust, aga nad ise ei tee selleks mitte midagi. Andrei ja tema kolm õde kaotasid oma motivatsiooni ja järele jäi ainult unistus ideaalidest.
– Raiko

Tšehhov on oma näidendiga väitnud, et ainus viis elada normaalselt on teha tööd. Inimene, kes käib päevast päeva tööl, teab elust ja maailmast rohkem kui see, kes on sündinud, hõbelusikas suus. Nad ei ole näinud vaeva ja nad hindavad asju vähem. Inimesed, kes pole elus tööd teinud, hakkavad ka mingil määral tööd tegema, kuigi töölisklassile jäävad nad selles suhtes alla.
– Kevin 

Kolm täiskasvanud naist elasid koos, justkui oleksid nad üksteisest sõltunud. Nad ei suutnud tulla toime muutusega enda elus. Peale isa surma jäi nende jaoks kui aeg seisma. Õed raiskasid oma noorust provintsilinnas, olles võimetud oma elu paremaks muutma.
– Emma

Nii „Kirsiaia“ kui ka „Kolme õe“ tegelased on justkui transis. Kui inimesed ainult räägivad unistustest, aga midagi nende täitmiseks ei tee, siis nad ei taha nende täitumist. Realiseerimata unistused hävitab elu varem või hiljem ära. Kui sul pole plaani, hakkamist ja reaalset tahet midagi korda saata, siis ei juhtugi midagi.
– Tiina

Moskva, kuhu õed tahtsid minna, oleks olnud elu võimalus, aga ei oska öelda, miks, aga elu võimaluse käest laskmine neile meeldis. Lõpuks nad ei läinudki, sest kellel tuli vanus peale, kellel muud mured.
- Marcus

Mõlemad näidendid on näited sellest, kuidas inimesed tahavad head tulevikku, aga ei tee midagi, et see tulevik kohale jõuaks.
– Anders

Loetud raamatus räägiti palju oma unistustest, soovidest ja lootustest, kuid nagu ka päris elus, siis need kõik asjad ei saa täide minna. Kindlasti sõltub see sellest, kui väga inimene neid asju soovib või tahab. Näiteks „Kirsiaias” sooviti raha ja armastust, kuid need soovid ei tahtnud väga täituda. Elu on nagu lotomäng, ei tea kunagi, kas sa võidad selles või jääd vaesemaks. „Kolme õe“ Andrei käis ka lotot mängimas, kuid ōnn ei naeratanud ja jäi oma 200 rublast ilma.
– Sirle

Kogu näidendi jooksul unistasid õed kolida oma meelislinna Moskvasse. Seal olevat kõik peenem ja parem kui nende praeguses kolkas. Sellegipoolest nad ei astunud kunagi ühtegi sammu oma unistuste poole, vaid ainult rääkisid sellest kogu aeg. See unistus jäigi neile kättesaamatuks olematu tahtejõu ja enesedistsipliini pärast. Täpselt samad lood on ka tänapäeval inimestega, kes elavad oma unistustes ega taju praegust hetke.
– Sergo

Nende tegelaste ebaõnne või halva elu taga olid ikka ja jälle samad põhjused. Enamasti oli selleks nende ellusuhtumine. Nad ainult unistasid ja olid mugavusstoonis ning lootsid teistele asjadele, selle asemel et midagi teha.
– Andreas

Tegelastel hakkab oma eluga igav. Nad tahaksid aina midagi uut. See tekitabki tegelastes tuimust ja tüdimust. Nad jäävad ainult unistama ja kui tuleb aeg tegutsema hakata on juba liiga hilja.
– Jaagup

Tšehhovi draamad on valdavalt sünged ja veidi masendavad, kuid neis peitub reaalsus, mida on näha ka tänapäeval. Peale „Kirsiaia“ lugemist olin ma veidi segaduses, et miks seal midagi ei toimunud, kuid seda hiljem arutades, sain aru, et see ongi Tšehhovi draamade mõte. Mõlemas näidendis võib tähele panna, et tegelased on kurvad, nad on kinni oma unistustes ja loodavad, et tulevik on helgem ja kõik muutub, kuid reaalsus on see, et keegi ei tee midagi, et oma unistusi ja helgemat tulevikku saavutada. Minu meelest on mõlemad näidendid mõtte poolest väga sarnased, kummaski ei juhtu eriti midagi, aga kõigil on suured unistused ning lõpus pole midagi muutunud, miski pole paremini kui alguses.
– Kertu

Kui võrrelda Tšehhovit ja tänapäeva, siis tegelikult pole midagi muutunud. On kahte sorti inimesi: need, kes püüavad head tuleviku saavutada, ja need, kes elavad olevikus. Rikaste lapsed on tihti elukogemuseta inimesed, elavad olevikus. Paljud kuulsad ja rikkad inimesed on pärit vaesetest peredest, nad pürgivad hea tuleviku poole. Et nende lapsed ei peaks vaesust kannatama.
– Kameron

Tšehhov kirjutas tänapäevaselt ja need probleemid mida ta tol ajal käsitles ei ole kadunud kuhugi, need on just rohkem esile tõusnud paarisaja aasta jooksul. Sarnaneb tänapäevaga, et inimestel on teatud unistused ja eesmärgid, aga kui tuleb esimene takistus, siis antakse kergekäeliselt alla ega proovita uuesti alustada, sest “ma niikuinii ei saa seda.” Minu arusaama kohaselt on tegelikult tegemist tarkade ja haritud inimestega, aga nad ei saa aru või ei oska püüelda oma unistuse poole. Teos oli pigem lihtsam lugemine kui teksti lahti harutamine. Meeldib lugeda näidendit ja vaadata etendust, sest siis tekib tervikpilt loetust ja saab võrrelda peas tekkinud kujutlust.
– Karolin

Tšehhovi „Kolm õde” ja „Kirsiaed” annavad edasi kõik probleemid, mis olid 100+ aastat tagasi ning pole siiani kadunud: viitsimatus, õnnetu olemise, surma jne. Kõigest alati unistati, räägiti, planeeriti, kuid asjad ei jõudnud tegudeni, sest see jäi viitsimise taha kinni. Oldi alati pundis, kas õdede või emaga või kellega iganes, sest lahti laskmine oli tabu ning mingite ettekirjutiste pärast pidi asju tegema. Näiteks, abielluti abiellumise pärast, kuna pidi, mitte armastuse pärast.
– Mariette

Nad ei petnud isegi teisi nii palju kui iseennast. See lõpmatu loba oli vaid suitsukate, et varjata endas peituvat masendust ja hirmu tuleviku ees. Kõige keerulisem on alati teha esimene samm. Kui elada ilma seda sammu tegemata, siis pole elul mingit mõtet, sest sai jõua kuhugi. Ei tohiks oma elu matta täitumatute unistuste alla ning elada üks päev korraga.
– Henna

Nad lasid elul ennast petta, kuna neil ei olnud selle üle kontrolli. Sa oled ise loll, et ei liiguta kohe ennast – sellepärast ei läinudki keegi Moskvasse. Inimestele ei meeldi oma praegune elu – kõik tahavad seda muuta, kuid keegi ei tee seda.
– Samuel

---